Vene ja eesti noored: kuidas me veedame vaba aega.
Projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad avaldasid enda arvamust noorte vaba aja teemal. Projekti raames viimase arutelu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas veedavad vaba aega eesti ja vene noored. Antud teemal valmistasid analüütilisi videolõike Tallinna Kadriru Saksa gümnaasiumi noored eesti keeles ja Mahtra Gümnaasiumi õpilaksed vene keeles. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.
Eesti noored pöörasid tähelepanu sellele, et vaba aega jääb väheks, seega on võimalik valida ainult kõige vajalikud kursused, näiteks keelekursused. Lisaks mainisid noored, et tänapäeval on palju vaba aja veetmise võimalusi ning igaüks saab valida endale midagi meelepärasemat. Kahjuks aga on kursuste hind tihtipeale liiga kõrge ning noor ise või tema vanemad ei oma võimalust maksta nende eest.
Mahtra gümnaasiumi õpilased mainisid, et internet on tänapäeval peamine noorte vaba aja veetmise võimalus. „21. sajandil paljud inimesed puhkavad, istudes arvuti taga internetis. Mõned mängivad, mõned uurivad lisainformatsiooni, mõned aga kasutavad interneti sõpradega suhtlemiseks. Pole võimalik kujutada ette elu internetita“ – rõhutasid projekti osalejad.
Antud teema eksperdi rollis oli arvestatava noortevaldkonna kogemusega Mihhail Solovjov. Tema ütles, et mõlemas videos olid samad mõtted, küll aga esitleti neid erineval viisil. „Öelge palun, kas te veedate vahel vaba aega eakaaslastega, kes räägivad teist keelt – näiteks eestlased venelastega ja vastupidi?“ – küsis Solovjov projekti osalejate käest.
Selgus, et noored tavalised veedavad vaba aega sõpradega, mis räägivad nendega samas keeles. Samas avaldasid mõlemad soovi teha midagi koos teisest rahvusest noortega. Mihhail Solovjov rõhutas, et nad on juba teinud esimese sammu – osalesid arutelus oma eakaaslastega, kes suhtlevad teises keeles.
Palume avaldada enda arvamusi antud teemal kommentaarides! Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Eestlased ja venelased: mida me teame teine teise pühadest ja pidudest.
Projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad avaldasid enda arvamust Eestis elavate rahvuste pidude ja traditsioonide teemal. Arutelu eesmärgiks oli välja selgitada, mida eestlased teavad venelaste tähtpäevadest ja vastupidi. Antud teemal valmistasid analüütilisi videolõike Saku Valla Noortekeskuse noored eesti keeles ja Maardu Gümnaasiumi õpilased vene keeles. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.
Kui vene noorte poolt ettevalmistatud videolõik oli vaadatud, olid eestikeelsed osalejad üllatunud, kuivõrd hästi tuntakse nende tähtpäevi ja traditsioone. „Kadripäeva ja Mardipäeva traditsioon on tänapäevani aktuaalne, kuid me arvasime, et vene noored ei tea midagi“.
Kui aga vene noored nägid eesti noorte poolt tehtud videolõigu, siis tekkis neil loogiline küsimus – kas video loojatel on üldse vene sõpru? Paljud Saku Valla noortekeskuse videos kõlanud seisukohad tuginesid eelkõige eelarvamustele vene traditsioonide osas ning ei omanud seost reaalsusega.
Eksperdi rollis oli sellel korral pikaajalise rahvusvaheliste projektide osalemis- ja juhtimiskogemusega Jelena Gusseva.
Jelena ütles, et ta töötab antud valdkonnas üle 10 aastat ja tema jaoks on multikultuursuse teema väga lähedane. Ta mainis, et videolõikude autorid ei kartnud avaldada enda arvamusi ja rääkisid seda, mida nad teavad. «Samas tasuks paremini tunda teine teise kultuuri ja traditsioone, et paremini mõista teise rahvuse esindajaid» - rõhutas Gusseva.
Palume avaldada enda arvamusi antud teemal kommentaarides! Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Mida tuleb muuta meie riigis: eesti ja vene noorte arvamused.
Projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad avaldasid enda arvamust teemal „Mida ja kuidas saaks meie riigis muuta?“ Arutelu eesmärgiks oli väljaselgitada, mida tuleb muuta meie riigis eesti ja vene noorte arvates. Antud teemal valmistasid analüütilisi videolõike Tallinna Laagna Gümnaasiumi õpilased (eesti keeles) ja Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õpilased (vene keeles). Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.
Ekspertide rollis olid Riigikogu saadikud, kes esindavad erinevaid fraktsioone ja ühendusi: Vladimir Velman, Deniss Boroditš, Jevgeni Ossinovski ja Andrei Korobeinik.
Videoreportaažid väga meeldisid ekspertidele. Riigikogu saadikute arvates leidsid noored kõige teravamad, tähtsamad ja aktuaalsemad probleemid: tööpuudus noorte seas, tasuta kõrgharidus, ja lapsed, kes elavad vaesuses.
Projekti osalejad said esitada enda küsimusi Riigikogu liikmetele otse. Üheks küsimuseks oli näiteks – miks on Eestis lapsetoetus 19 eur ja Taanis on see kordades rohkem ehk 568 eur. Deniss Boroditši sõnadel on selline olukord tekkinud seetõttu, et meil on erinevad majanduslikud olukorrad Taaniga võrreldes ning muidugi mängivad suurt rolli valitsuse poliitilised eelistused. Näiteks, suutis riik leida miljoneid kaitsekulude katteks ja see ongi hea näide poliitilistest prioriteetidest.
Andrei Korobeinik rääkis tasuta kõrgharidusest, mida realiseeritakse juba järgmisest aastast riigile kuuluvates ülikoolides. Peamine idee, et tudengid hakkavad saama 135 eur riigitoetust. Sel teemal küsiti kõige rohkem küsimusi – näiteks, mis tingimustel saab kasutada seda toetust, mida peab tegema ja kuidas on võimalik õppides ka tööl käia. Valitsuse poolt lubatud 135 eur oleks noorte arvates ainult lisatuluks, kuid elada terve kuu selle raha eest pole võimalik.
«Mis ootab noori aastal 2013? Millised on eelarve prioriteedid?» - sellisena kõlas üldine küsimus noorte poolt. «Toetuste ja pensionide määrad kasvavad, kõrgharidus on uuel aastal tasuta», – lubas Andrei Korobeinik.
Arutelu osalejad mainisid diskussiooni lõppedes, et see oli sisukas ja oli huvitav saada vastused otse nende käest, kes võtavad vastu seadusi ja mõjutavad meie elu. Küll aga mainisid noored, et tihtipeale olid saadikute vastused väga üldiselt, noortele aga tahaks rohkem konkreetset informatsiooni.
Kutsume teid tutvuma kahe videoreportaažidega teemal „Mida ja kuidas saaks meie riigis muuta?“ Julgelt lisage enda arvamused selle artikli kommentaaridesse.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Tallinna Läänemere gümnaasium
Laagna gümnaasium
________________________________________________________
Noored ja meedia. Kas vene ja eesti noorte eelistused on erinevad?
Projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad arutlesid järjekordset teemat: „Meedia roll noorte elus“. Peamiseks eesmärgiks oli uurida, kas eesti ja vene noored saavad informatsiooni erinevatest või sarnastest infoallikatest. Antud teemal valmistasid analüütilisi videolõike Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilased (eesti keeles) ja Tõnismäe Reaalgümnaasiumi õpilased (vene keeles). Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.
Ekspertide rollis osalesid arutelus Pervõi Baltijskij kanali reporterid Natalia Malleus ja Pavel Ozerov ning Raadio 4 toimetaja Olga Linnik.
„Pole üldse saladus, et noored inimesed saavad suurema osa infost internetist. Kuna seal asuva informatsiooni maht on meeletult suur, siis kahjuks oskavad seda filtreerida vaid väike osa nendest. Et omada täieliku ja selge ülevaade mingil konkreetsel teemal, soovitan ma kasutada erinevad infoallikad – nii eesti, kui ka venekeelseid. Kõik me ju teame, et tihtipeale on ühe ja sama uudise esitlemine vene ja eesti elanikkonna jaoks on erinev“ – võttis kokku Pavel Ozerov.
Projekti osalejad ausalt kinnitasid, et ei vaata võõrkeelseid uudiseid, välja arvatud ülemaailmsed meediakanalid – näiteks CNN, BBC või EuroNews.
Kutsume teid tutvume kahe videoreportaažidega teemal „Meedia roll noorte elus“. Julgelt lisage enda arvamused selle artikli kommentaaridesse.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Tallinna Tõnismäe Reaalkool
Tallinna Kunstigümnaasium
___________________________________________________
Noored: Me ütleme „EI!“ halbadele harjumustele!
Möödunud nädalal toimus järjekordne arutelu projekti «Vaadates teise pilguga» raames. Seekord oli fookuses järgmine teema: „Tänapäeva noorte halvad harjumused“. Antud teemal valmistasid enda arvamusi kajastatavaid videolõike Tallinna Pae gümnaasiumi ja Tallinna Laagna gümnaasiumi õpilased. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.
Alkohol, tubakas ja uimastid – see pole veel täielik nimekiri halbadest harjumustest, mis tekkivad noortel. Probleemi kajastavale arutelule, mis toimus Pae gümnaasiumis, olid kutsutud videoreportaažide autorid, gümnaasiumi õpilased ja eksperdid.
Ekspertide rolli täitsid kaks keemilise sõltuvuse spetsialisti Aleksandr Silenko ja Artjom Šitov ning politseiametnikud Anatoli Sergejev, Dina Afanasieva ja Dei Stein.
Politsei esindajad hindasid väga kõrgelt videoreportaažide sisu ja info edastamise vormi. Noorsoopolitseinik Dina Afanasieva rõhutas, et noortel on piisavalt palju informatsiooni antud teemal. Ta mainis, et konkreetseid juhtumeid, mis oleksid seotud alkoholi tarbimisega noorte seas on nüüd vähem, kui kahjuks noored joovad tihtipeale koolivaheajal ja nädalavahetusel.
Keemilise sõltuvuse spetsialist Aleksandr Silenko polnud absoluutselt nõus osalejate poolt kasutusele võetud terminitega. „See pole üldse õige nimetada suitsetamist või alkoholi tarbimist halvaks harjumuseks, kuna need kõik on psühhoaktiivsed ained ja nende tarvitamine tähendab sõltuvust“ – ütles Aleksandr.
Osalejad küsisid päris mitu lisaküsimusi ekspertidelt. Näiteks, miks mõnedel tekkib sõltuvus juba pärast proovimist ja teistel mitte? Mida teeb politsei omalt poolt, et vähendada noorte seas alkoholi, tubaka ja teiste ainete tarbimist?.
Esimesele küsimusele vastates ütles Aleksand Silenko, et on valmis lugema eraldi loengu sel teemal. Kuid lühidalt öeldes, kõik sõltub geenidest. Teisele küsimusele vastasid politsei esindajad, et nad pidevalt monitorivad tubaka ja alkoholi müüki alaealistele, lisaks tehakse jätkuvalt ennetustööd.
Kutsume teid tutvume kahe videoreportaažiga teemal „Tänapäeva noorte halvad harjumused“. Julgelt lisage enda arvamused selle artikli kommentaaridesse.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Videod:
Tallinna Laagna Gümnaasium:
Tallinna Pae Gümnaasium
_______________________________________________________
„Kas pärast gümnaasiumi lõpetamist tasub jätkata õpingud Eestis või välismaal?“.
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi video
Paldiski Gümnaasiumi video
Projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad avaldasid enda arvamust noorte vaba aja teemal. Projekti raames viimase arutelu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas veedavad vaba aega eesti ja vene noored. Antud teemal valmistasid analüütilisi videolõike Tallinna Kadriru Saksa gümnaasiumi noored eesti keeles ja Mahtra Gümnaasiumi õpilaksed vene keeles. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.
Eesti noored pöörasid tähelepanu sellele, et vaba aega jääb väheks, seega on võimalik valida ainult kõige vajalikud kursused, näiteks keelekursused. Lisaks mainisid noored, et tänapäeval on palju vaba aja veetmise võimalusi ning igaüks saab valida endale midagi meelepärasemat. Kahjuks aga on kursuste hind tihtipeale liiga kõrge ning noor ise või tema vanemad ei oma võimalust maksta nende eest.
Mahtra gümnaasiumi õpilased mainisid, et internet on tänapäeval peamine noorte vaba aja veetmise võimalus. „21. sajandil paljud inimesed puhkavad, istudes arvuti taga internetis. Mõned mängivad, mõned uurivad lisainformatsiooni, mõned aga kasutavad interneti sõpradega suhtlemiseks. Pole võimalik kujutada ette elu internetita“ – rõhutasid projekti osalejad.
Antud teema eksperdi rollis oli arvestatava noortevaldkonna kogemusega Mihhail Solovjov. Tema ütles, et mõlemas videos olid samad mõtted, küll aga esitleti neid erineval viisil. „Öelge palun, kas te veedate vahel vaba aega eakaaslastega, kes räägivad teist keelt – näiteks eestlased venelastega ja vastupidi?“ – küsis Solovjov projekti osalejate käest.
Selgus, et noored tavalised veedavad vaba aega sõpradega, mis räägivad nendega samas keeles. Samas avaldasid mõlemad soovi teha midagi koos teisest rahvusest noortega. Mihhail Solovjov rõhutas, et nad on juba teinud esimese sammu – osalesid arutelus oma eakaaslastega, kes suhtlevad teises keeles.
Palume avaldada enda arvamusi antud teemal kommentaarides! Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasium
Projekt: "Vaadates teise pilguga"
Projekt: Teema: Noored ja vaba aeg
Projekt: "Vaadates teise pilguga"
Projekt: Teema: Noored ja vaba aeg
Eestlased ja venelased: mida me teame teine teise pühadest ja pidudest.
Projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad avaldasid enda arvamust Eestis elavate rahvuste pidude ja traditsioonide teemal. Arutelu eesmärgiks oli välja selgitada, mida eestlased teavad venelaste tähtpäevadest ja vastupidi. Antud teemal valmistasid analüütilisi videolõike Saku Valla Noortekeskuse noored eesti keeles ja Maardu Gümnaasiumi õpilased vene keeles. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.
Kui vene noorte poolt ettevalmistatud videolõik oli vaadatud, olid eestikeelsed osalejad üllatunud, kuivõrd hästi tuntakse nende tähtpäevi ja traditsioone. „Kadripäeva ja Mardipäeva traditsioon on tänapäevani aktuaalne, kuid me arvasime, et vene noored ei tea midagi“.
Kui aga vene noored nägid eesti noorte poolt tehtud videolõigu, siis tekkis neil loogiline küsimus – kas video loojatel on üldse vene sõpru? Paljud Saku Valla noortekeskuse videos kõlanud seisukohad tuginesid eelkõige eelarvamustele vene traditsioonide osas ning ei omanud seost reaalsusega.
Eksperdi rollis oli sellel korral pikaajalise rahvusvaheliste projektide osalemis- ja juhtimiskogemusega Jelena Gusseva.
Jelena ütles, et ta töötab antud valdkonnas üle 10 aastat ja tema jaoks on multikultuursuse teema väga lähedane. Ta mainis, et videolõikude autorid ei kartnud avaldada enda arvamusi ja rääkisid seda, mida nad teavad. «Samas tasuks paremini tunda teine teise kultuuri ja traditsioone, et paremini mõista teise rahvuse esindajaid» - rõhutas Gusseva.
Palume avaldada enda arvamusi antud teemal kommentaarides! Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Таллиннская
Ласнамяэская гимназия
Таллиннская
гимназия Густава Адольфа
Mida tuleb muuta meie riigis: eesti ja vene noorte arvamused.
Projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad avaldasid enda arvamust teemal „Mida ja kuidas saaks meie riigis muuta?“ Arutelu eesmärgiks oli väljaselgitada, mida tuleb muuta meie riigis eesti ja vene noorte arvates. Antud teemal valmistasid analüütilisi videolõike Tallinna Laagna Gümnaasiumi õpilased (eesti keeles) ja Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õpilased (vene keeles). Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.Ekspertide rollis olid Riigikogu saadikud, kes esindavad erinevaid fraktsioone ja ühendusi: Vladimir Velman, Deniss Boroditš, Jevgeni Ossinovski ja Andrei Korobeinik.
Videoreportaažid väga meeldisid ekspertidele. Riigikogu saadikute arvates leidsid noored kõige teravamad, tähtsamad ja aktuaalsemad probleemid: tööpuudus noorte seas, tasuta kõrgharidus, ja lapsed, kes elavad vaesuses.
Projekti osalejad said esitada enda küsimusi Riigikogu liikmetele otse. Üheks küsimuseks oli näiteks – miks on Eestis lapsetoetus 19 eur ja Taanis on see kordades rohkem ehk 568 eur. Deniss Boroditši sõnadel on selline olukord tekkinud seetõttu, et meil on erinevad majanduslikud olukorrad Taaniga võrreldes ning muidugi mängivad suurt rolli valitsuse poliitilised eelistused. Näiteks, suutis riik leida miljoneid kaitsekulude katteks ja see ongi hea näide poliitilistest prioriteetidest.
Andrei Korobeinik rääkis tasuta kõrgharidusest, mida realiseeritakse juba järgmisest aastast riigile kuuluvates ülikoolides. Peamine idee, et tudengid hakkavad saama 135 eur riigitoetust. Sel teemal küsiti kõige rohkem küsimusi – näiteks, mis tingimustel saab kasutada seda toetust, mida peab tegema ja kuidas on võimalik õppides ka tööl käia. Valitsuse poolt lubatud 135 eur oleks noorte arvates ainult lisatuluks, kuid elada terve kuu selle raha eest pole võimalik.
«Mis ootab noori aastal 2013? Millised on eelarve prioriteedid?» - sellisena kõlas üldine küsimus noorte poolt. «Toetuste ja pensionide määrad kasvavad, kõrgharidus on uuel aastal tasuta», – lubas Andrei Korobeinik.
Arutelu osalejad mainisid diskussiooni lõppedes, et see oli sisukas ja oli huvitav saada vastused otse nende käest, kes võtavad vastu seadusi ja mõjutavad meie elu. Küll aga mainisid noored, et tihtipeale olid saadikute vastused väga üldiselt, noortele aga tahaks rohkem konkreetset informatsiooni.
Kutsume teid tutvuma kahe videoreportaažidega teemal „Mida ja kuidas saaks meie riigis muuta?“ Julgelt lisage enda arvamused selle artikli kommentaaridesse.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Tallinna Läänemere gümnaasium
Laagna gümnaasium
________________________________________________________
Noored ja meedia. Kas vene ja eesti noorte eelistused on erinevad?
Projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad arutlesid järjekordset teemat: „Meedia roll noorte elus“. Peamiseks eesmärgiks oli uurida, kas eesti ja vene noored saavad informatsiooni erinevatest või sarnastest infoallikatest. Antud teemal valmistasid analüütilisi videolõike Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilased (eesti keeles) ja Tõnismäe Reaalgümnaasiumi õpilased (vene keeles). Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.
Ekspertide rollis osalesid arutelus Pervõi Baltijskij kanali reporterid Natalia Malleus ja Pavel Ozerov ning Raadio 4 toimetaja Olga Linnik.
Natalia Malleus eraldi toonitas, et videoreportaažid olid tehtud eriti professionaalselt ning lisaks huvitavale sisule olid neid huvitav vaadata. „See, et reportaaž sisaldas statistikat – mida esitleti vaatajale protsentuaalselt – on selge märk, et noored suhtusid teemasse väga vastutustundlikult ning töötasid selle läbi“ – ütles Natalia.
„Pole üldse saladus, et noored inimesed saavad suurema osa infost internetist. Kuna seal asuva informatsiooni maht on meeletult suur, siis kahjuks oskavad seda filtreerida vaid väike osa nendest. Et omada täieliku ja selge ülevaade mingil konkreetsel teemal, soovitan ma kasutada erinevad infoallikad – nii eesti, kui ka venekeelseid. Kõik me ju teame, et tihtipeale on ühe ja sama uudise esitlemine vene ja eesti elanikkonna jaoks on erinev“ – võttis kokku Pavel Ozerov.
Projekti osalejad ausalt kinnitasid, et ei vaata võõrkeelseid uudiseid, välja arvatud ülemaailmsed meediakanalid – näiteks CNN, BBC või EuroNews.
Kutsume teid tutvume kahe videoreportaažidega teemal „Meedia roll noorte elus“. Julgelt lisage enda arvamused selle artikli kommentaaridesse.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Tallinna Tõnismäe Reaalkool
Tallinna Kunstigümnaasium
___________________________________________________
Noored: Me ütleme „EI!“ halbadele harjumustele!
Möödunud nädalal toimus järjekordne arutelu projekti «Vaadates teise pilguga» raames. Seekord oli fookuses järgmine teema: „Tänapäeva noorte halvad harjumused“. Antud teemal valmistasid enda arvamusi kajastatavaid videolõike Tallinna Pae gümnaasiumi ja Tallinna Laagna gümnaasiumi õpilased. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.
Alkohol, tubakas ja uimastid – see pole veel täielik nimekiri halbadest harjumustest, mis tekkivad noortel. Probleemi kajastavale arutelule, mis toimus Pae gümnaasiumis, olid kutsutud videoreportaažide autorid, gümnaasiumi õpilased ja eksperdid.
Ekspertide rolli täitsid kaks keemilise sõltuvuse spetsialisti Aleksandr Silenko ja Artjom Šitov ning politseiametnikud Anatoli Sergejev, Dina Afanasieva ja Dei Stein.
Politsei esindajad hindasid väga kõrgelt videoreportaažide sisu ja info edastamise vormi. Noorsoopolitseinik Dina Afanasieva rõhutas, et noortel on piisavalt palju informatsiooni antud teemal. Ta mainis, et konkreetseid juhtumeid, mis oleksid seotud alkoholi tarbimisega noorte seas on nüüd vähem, kui kahjuks noored joovad tihtipeale koolivaheajal ja nädalavahetusel.
Keemilise sõltuvuse spetsialist Aleksandr Silenko polnud absoluutselt nõus osalejate poolt kasutusele võetud terminitega. „See pole üldse õige nimetada suitsetamist või alkoholi tarbimist halvaks harjumuseks, kuna need kõik on psühhoaktiivsed ained ja nende tarvitamine tähendab sõltuvust“ – ütles Aleksandr.
Osalejad küsisid päris mitu lisaküsimusi ekspertidelt. Näiteks, miks mõnedel tekkib sõltuvus juba pärast proovimist ja teistel mitte? Mida teeb politsei omalt poolt, et vähendada noorte seas alkoholi, tubaka ja teiste ainete tarbimist?.
Esimesele küsimusele vastates ütles Aleksand Silenko, et on valmis lugema eraldi loengu sel teemal. Kuid lühidalt öeldes, kõik sõltub geenidest. Teisele küsimusele vastasid politsei esindajad, et nad pidevalt monitorivad tubaka ja alkoholi müüki alaealistele, lisaks tehakse jätkuvalt ennetustööd.
Kutsume teid tutvume kahe videoreportaažiga teemal „Tänapäeva noorte halvad harjumused“. Julgelt lisage enda arvamused selle artikli kommentaaridesse.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Videod:
Tallinna Laagna Gümnaasium:
Tallinna Pae Gümnaasium
_______________________________________________________
„Kas pärast gümnaasiumi lõpetamist tasub jätkata õpingud Eestis või välismaal?“.
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi video
Paldiski Gümnaasiumi video
Gümnaasiumiõpilased otsustavad, kus jätkata õpingud – kas Eestis või välismaal?
Käesoleva nädala kolmapäeval, 23. mail, toimub järjekordne arutelu projekti «Vaadates teise pilguga» raames. Seekord on teemaks väga aktuaalne küsimus: „Kas pärast gümnaasiumi lõpetamist tasub jätkata õpingud Eestis või välismaal?“. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.
Osalejad valmistasid ette kaks videolõiku, mis väljendavad noorte arvamusi ja seisukohti õpingute jätkamise teemal. Osalejad õpivad ise gümnaasiumis. seega on küsimus - kas jätkata õpingud Eestis või välismaal - on nende jaoks väga aktuaalne. Eestikeelse videolõigu valmistasid ette Paldiski Gümnaasiumi õpilased ning vene keeles – Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased.
Pärast videolõigude vaatamist toimub antud teemal laiem arutelu, millesse lisaks osalejatele on kaasatud ka kutsutud eksperdid ja publiik. Arutelu peamine eesmärk on saada teada, mis plaanid on eesti ja vene noortel gümnaasiumi lõpetamisel, mis on noorte seisukohtades sarnane ja mis erinev. Miks nad tahavad jätkata õpingud Eestis või mis motiveerib neid välismaal õppida.
Arutelu teine etapp toimub portaalides Postimees.ee, Postimees.ru ja DzD.ee, kuhu lisatakse osalejate poolt ettevalmistatud videolõigud. Portaalidele külastajatele antakse võimalust vaadata videosid ning avaldada enda seisukohti teemal “Kas pärast gümnaasiumi lõpetamist tasub jätkata õpingud Eestis või välismaal?”.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Jooksval nädalal toimus projekti „Vaadates teise pilguga“ raames arutelu, kas 16-aastased peaksid saama õiguse hääletada valimistel või mitte. Arutelust võtsid osa Tallinna gümnaasiumide õpilased ja justiitsminister Kristen Michal.
Kristen Michal - kes on ka valimisea langetamise idee autor - tutvus suure huviga videotega, mida valmistasid ette projektis osalejad. Eestikeelse video valmistasid ette Lasnamäe Üldgümnaasiumi õpilased ja venekeelse – Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilased.
Videolõikudes väljendasid eesti- ja venekeelsed noored sarnast seisukohta – erinevatel põhjustel nad ei ole valmis osaleda valimistel 16-aastastena. Üheks argumendiks oli see, et vanemad hakkavad mõjutama noore inimese otsuseid ning ei ta sisuliselt väljendab vanemate, mitte enda poliitilise eelistusi.
«Kas vanemad mõjutavad otsuse tegemist? Sellele küsimusele oskate vastata teie ise. Mina aga olen kindel, et iga inimene on enda valikutes vaba», – pareeris Kristen Michal. Justiitsministri arvates on 16-aastased noored on võimelised ja valmis otsuseid vastu võtma: „Noored on üldiselt tunduvalt kriitilisemad valijad – nad uurivad lisainfot ja tausta enne otsuse langetamist. Tavaline valija vaevalt analüüsib ja küsib lisaküsimusi. See fakt, et noored osalevad ka valimiea langetamise idee arutelus kriitiliselt ja ilma illusioonideta on hea märk“.
Kristen Michal eraldi toonitas, et ei tema ega valitsuse sooviks ei ole võtta seadusemuudatused kiiresti vastu. Valimisea langetamise idee eesmärk on alustada ühiskonnas debatt ja kuulata erinevate sihtgruppide põhjendatuid arvamusi ja ettepanekuid. Samuti lubas minister, et kindlasti arvestab ka nende ideedega, mida tõid välja projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad.
Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee, Postimees.ee ja Etnoweb.ee-ga. Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Videolõigu eesmärk on pakkuda head pinda diskussiooniks etteantud teemal. Videolõikude arutlemisel osalevad nii meeskonnad, kes neid ette valmistasid, kui ka eksperdid ja vaatajad. 5. aprillil toimuva diskussiooni peamine eesmärk on selgitada välja, mida arvavad riigijuhtide ideest tavalised kooliõpilased, kellele soovitakse anda valimisõigust alates 16 eluaastast ning võimalust osaleda riigi tähtsamata otsuste vastuvõtmisel.
Arutelu teine etapp toimub portaalides Postimees.ee, Postimees.ru ja DzD.ee, kuhu lisatakse osalejate poolt ettevalmistatud videolõigud. Portaalidele külastajatele antakse võimalust mitte ainult vaadata videot ning väljendada enda arvamust, kuid ka tutvuda eesti ja vene ajakirjanikke arvamustega.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Projekt „Vaadates teise pilguga“ – Keeleõppe: vabatahtlik või kohustuslik?
Antonina Valla arvates ei oma tähtsust, mis riigis inimene elab – riigikeelt peab ta oskama niikuinii. Saksamaal, näiteks, isegi ei tekki arutelu keele teemal. Eestlaste jaoks aga vene keele teadmine tuleb ainult kasuks, sest iga omandatud keel teeb inimese rikkamaks ning meie idanaaber ei kao kuskile.
Aivar Metsaveer väljendas arvamust, et venekeelsed noored elavad ainult ühes infoväljas. Tema arvates oleks väga kasulik, kui vene noored vaataksid uudiseid ka eesti keeles, et omades erinevate meediakanalite seisukohti, noor inimene saaks luua enda isikliku arvamuse ühel või teisel teemal.
Modelliagentuuri omanik Beatrice, kes vabalt valdab nii eesti kui ka vene keelt, on väitnud, et venelased Eestis peavad oskama eesti keelt, kui eestlaste jaoks on vene keele oskus üheks võimaluseks silmapiiri laiendamiseks.
Osalejad ise aga olid väga meeldivalt üllatunud, et koolikaaslaste arvamused ei omanud negatiivset aspekti ning lõppkokkuvõttes jõudsid ühte arusaamani – et vältida negatiivseid olukordi ja mõlemale poolele meeldivaks arenguks on vaja teada kaks keelt. Peab olema säiliv ja tolerantne!
Nüüd on ka teil võimalus tutvuda kahe videolõiguga teemal „Kuivõrd oluline on teada tänapäeva Eestis eesti ja vene keelt?“ Julgelt väljendage enda arvamusi antud artikli kommentaarides.
Käesoleva nädala kolmapäeval, 23. mail, toimub järjekordne arutelu projekti «Vaadates teise pilguga» raames. Seekord on teemaks väga aktuaalne küsimus: „Kas pärast gümnaasiumi lõpetamist tasub jätkata õpingud Eestis või välismaal?“. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee ja Postimees.ee-ga.
Osalejad valmistasid ette kaks videolõiku, mis väljendavad noorte arvamusi ja seisukohti õpingute jätkamise teemal. Osalejad õpivad ise gümnaasiumis. seega on küsimus - kas jätkata õpingud Eestis või välismaal - on nende jaoks väga aktuaalne. Eestikeelse videolõigu valmistasid ette Paldiski Gümnaasiumi õpilased ning vene keeles – Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased.
Pärast videolõigude vaatamist toimub antud teemal laiem arutelu, millesse lisaks osalejatele on kaasatud ka kutsutud eksperdid ja publiik. Arutelu peamine eesmärk on saada teada, mis plaanid on eesti ja vene noortel gümnaasiumi lõpetamisel, mis on noorte seisukohtades sarnane ja mis erinev. Miks nad tahavad jätkata õpingud Eestis või mis motiveerib neid välismaal õppida.
Arutelu teine etapp toimub portaalides Postimees.ee, Postimees.ru ja DzD.ee, kuhu lisatakse osalejate poolt ettevalmistatud videolõigud. Portaalidele külastajatele antakse võimalust vaadata videosid ning avaldada enda seisukohti teemal “Kas pärast gümnaasiumi lõpetamist tasub jätkata õpingud Eestis või välismaal?”.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Noored ja võim - valiku probleem!
Jooksval nädalal toimus projekti „Vaadates teise pilguga“ raames arutelu, kas 16-aastased peaksid saama õiguse hääletada valimistel või mitte. Arutelust võtsid osa Tallinna gümnaasiumide õpilased ja justiitsminister Kristen Michal.
Kristen Michal - kes on ka valimisea langetamise idee autor - tutvus suure huviga videotega, mida valmistasid ette projektis osalejad. Eestikeelse video valmistasid ette Lasnamäe Üldgümnaasiumi õpilased ja venekeelse – Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilased.
Videolõikudes väljendasid eesti- ja venekeelsed noored sarnast seisukohta – erinevatel põhjustel nad ei ole valmis osaleda valimistel 16-aastastena. Üheks argumendiks oli see, et vanemad hakkavad mõjutama noore inimese otsuseid ning ei ta sisuliselt väljendab vanemate, mitte enda poliitilise eelistusi.
«Kas vanemad mõjutavad otsuse tegemist? Sellele küsimusele oskate vastata teie ise. Mina aga olen kindel, et iga inimene on enda valikutes vaba», – pareeris Kristen Michal. Justiitsministri arvates on 16-aastased noored on võimelised ja valmis otsuseid vastu võtma: „Noored on üldiselt tunduvalt kriitilisemad valijad – nad uurivad lisainfot ja tausta enne otsuse langetamist. Tavaline valija vaevalt analüüsib ja küsib lisaküsimusi. See fakt, et noored osalevad ka valimiea langetamise idee arutelus kriitiliselt ja ilma illusioonideta on hea märk“.
Kristen Michal eraldi toonitas, et ei tema ega valitsuse sooviks ei ole võtta seadusemuudatused kiiresti vastu. Valimisea langetamise idee eesmärk on alustada ühiskonnas debatt ja kuulata erinevate sihtgruppide põhjendatuid arvamusi ja ettepanekuid. Samuti lubas minister, et kindlasti arvestab ka nende ideedega, mida tõid välja projekti „Vaadates teise pilguga“ osalejad.
Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee, Postimees.ee ja Etnoweb.ee-ga. Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Noored
on valimisea piiri 16 eluaastale alandamise vastu.
Aprillil toimus järjekordne
diskussioon projekti „Vaadates teise pilguga“ raames. Teemal „Kas 16 aastased
peavad saama valimisõiguse?“ olid ettevalmistatud kaks videolõiku. Eesti keeles
tegid seda Lasnamäe Üldgümnaasiumi õpilased ning vene keeles – Lasnamäe Vene
Gümnaasiumi abituriendid. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee, Postimees.ee
ja Etnoweb.ee-ga.
Ekspertide rollis olid arutellu kaasatud Lasnamäe Üldgümnaasiumi huvijuht
Kätlin Lindström ja Pervõi Baltijskij kanali reporter Natalia Malleus.
Kätlin ja Natalia väljendasid sarnaseid seisukohti – mõlemad olid nõus, et
16 aastane on veel liiga noor hääletamiseks. Natalia Malleus arvas, et inimesel
võib olla valimisõigus siis, kui mõni tähtis otsus on juba tehtud. Näitena tõi
ta välja tuleviku tee valikut pärast põhikooli ja seda valikut natuke hiljem
,kui 16-aastasena.
Kätlin lisas, et kehtiva seaduse järgi kaasneb valimisõigusega ka õigus
olla valitud. „Kas see tähendab seda, et 16-aastased valitsevad riigis või
linnas?“ – esitas ta loogilise küsimuse.
Osalejad ise aga nii videolõikudes, kui ka aruteludes olid ülekaalukalt
sellele algatusele vastu. Noored ütlesid ausalt välja, et nad pole valmis veel
selles vanuses teha teadliku valiku ning selleks on erinevad põhjused: mõni ei
tea poliitikast midagi, mõni kardab vanemate mõju otsuse langetamisel, teistel
aga lihtsalt pole aega. Üks peamine diskussiooni järeldus seisneb selles, et
noored saavad väga hästi aru – hääletamine on eriti tähtis sündmus riigi jaoks,
kuid 16 aastased ei ole selleks veel valmis.
Nüüd on ka teil
võimalus tutvuda kahe videolõiguga teemal „ Kas
16 aastased peavad saama valimisõiguse? “ Julgelt väljendage enda arvamusi
antud artikli kommentaarides.
Lasnamäe Üldgümnaasiumi video:
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate
Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni
ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
«Vaadates teise pilguga» - Valimisõigus 16-aastastele
Teise arutelu käigus projekti
«Vaadates teise pilguga» osalejad jagavad arvamusi teemal „Kas 16-aastastele
noortele on vaja valimisõigust?“. Projekti viib läbi MTÜ Loomingukeskus Šanss
koostöös DzD.ee, Postimees.ee ja Etnoweb.ee-ga.
Arutelu käigus näidatakse kaks videolõiku, mida vastavalt
teemale „Kas 16-aastastele noortele on vaja valimisõigust?“ valmistasid ette
projekti osalejad. Eestikeelse videolõigu valmistavad ette Lasnamäe
Üldgümnaasiumi õpilased ning vene keeles – Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilased.
Videolõigu eesmärk on pakkuda head pinda diskussiooniks etteantud teemal. Videolõikude arutlemisel osalevad nii meeskonnad, kes neid ette valmistasid, kui ka eksperdid ja vaatajad. 5. aprillil toimuva diskussiooni peamine eesmärk on selgitada välja, mida arvavad riigijuhtide ideest tavalised kooliõpilased, kellele soovitakse anda valimisõigust alates 16 eluaastast ning võimalust osaleda riigi tähtsamata otsuste vastuvõtmisel.
Arutelu teine etapp toimub portaalides Postimees.ee, Postimees.ru ja DzD.ee, kuhu lisatakse osalejate poolt ettevalmistatud videolõigud. Portaalidele külastajatele antakse võimalust mitte ainult vaadata videot ning väljendada enda arvamust, kuid ka tutvuda eesti ja vene ajakirjanikke arvamustega.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“.
Projekt „Vaadates teise pilguga“ – Keeleõppe: vabatahtlik või kohustuslik?
10.
veebruaril toimus esimene arutele projekti „Vaadates teise pilguga“ raames. Projekti viib läbi MTÜ
Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee, Postimees.ee ja Etnoweb.ee-ga. Teemal „Kuivõrd oluline
on teada tänapäeva Eestis eesti ja vene keelt?“ olid ettevalmistatud kaks
videolõiku. Eesti keeles tegid seda Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi õpilased ja
vene keeles - Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi õpilased.
Ekspertide rollis olid arutellu kaasatud
vene keele ja kirjanduse õpetaja Antonina Valla, Kuristiku Gümnaasiumi IT-juht
Aivar Metsaveer ja tuntud modelliagentuuri omanik Beatrice. Antonina Valla arvates ei oma tähtsust, mis riigis inimene elab – riigikeelt peab ta oskama niikuinii. Saksamaal, näiteks, isegi ei tekki arutelu keele teemal. Eestlaste jaoks aga vene keele teadmine tuleb ainult kasuks, sest iga omandatud keel teeb inimese rikkamaks ning meie idanaaber ei kao kuskile.
Aivar Metsaveer väljendas arvamust, et venekeelsed noored elavad ainult ühes infoväljas. Tema arvates oleks väga kasulik, kui vene noored vaataksid uudiseid ka eesti keeles, et omades erinevate meediakanalite seisukohti, noor inimene saaks luua enda isikliku arvamuse ühel või teisel teemal.
Modelliagentuuri omanik Beatrice, kes vabalt valdab nii eesti kui ka vene keelt, on väitnud, et venelased Eestis peavad oskama eesti keelt, kui eestlaste jaoks on vene keele oskus üheks võimaluseks silmapiiri laiendamiseks.
Osalejad ise aga olid väga meeldivalt üllatunud, et koolikaaslaste arvamused ei omanud negatiivset aspekti ning lõppkokkuvõttes jõudsid ühte arusaamani – et vältida negatiivseid olukordi ja mõlemale poolele meeldivaks arenguks on vaja teada kaks keelt. Peab olema säiliv ja tolerantne!
Nüüd on ka teil võimalus tutvuda kahe videolõiguga teemal „Kuivõrd oluline on teada tänapäeva Eestis eesti ja vene keelt?“ Julgelt väljendage enda arvamusi antud artikli kommentaarides.
Projekti
toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond,
Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie
inimesed“.
Linnamäe Vene Lütseum
Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Projekt «Vaadates teise pilguga» annab
võimaluse näha rahvuslike probleeme teise nurga alt.
Käesoleva aasta detsembris alustab MTÜ
LoomingukeskusŠanss koostöös DzD.ee, Postimees.ee ja Etnoweb.ee-ga projekti,
mis on kutsub üles uurida, milles seisneb ühe ja sama sündmuse või probleemi
tajumine vene ja eesti noorte keskkonnas. Projekti raames toimub kümme
diskussiooni, mille raames arutletakse temaatilise videolõike, mida valmistavad
ette eesti- ja venekeelsed gümnaasiumi õpilased ning tudengid.
Iga
diskussiooni raames näidatakse kaks videolõiku samal teemal, mida valmistavad
ette projekti osalejad. Üks videolõik valmib eestikeelse ning teine venekeelse
gruppi käe all. Videolõigu eesmärk on pakkuda head pinda diskussiooniks
etteantud teemal. Videolõikude arutlemisel osalevad nii meeskonnad, kes neid
ette valmistasid, kui ka kutsutud vaatajad. Igale diskussioonile kutsutakse ka
eksperte, kes lisavad arutelule enda arvamusi, fakte ning statistilisi andmeid.
Arutlemiseks
tulevad kõige aktuaalsemad teemad: kas Eesti Vabariigi noortele on vene keel
vajalik; kes saab paremini tööotsimisega hakkama – kas eestlane või venelane;
mis on peamised põhjused, miks noored sõidavad ära välismaale; mida tähenda
eesti ja vene noorte jaoks 9.mai jne. Diskussiooni peamine eesmärk on selgitada
välja, mis on kahe fookusgruppi sarnasuses ja erinevused ühe ja sama teema arusaamisel.
Projekti kõige suurem huvi on leida kuivõrd erinevad või vastupidi– sarnased on
erinevates keeltes kõnelevate noorte arusaamad. Lisaks soovitakse aru saada
põhjustest, miks arusaamad ja arvamused vene ning eesti noortel ühesugused või
vastupidised.
Diskussiooni
teine etapp toimub internetis. Videolõike leiab portaalidest www.postimees.ee,
rus.postimees.ee, www.dzd.eeja etnoweb.ee.
Portaalide külastajatele antakse võimalust mitte ainult vaadata videot ning väljendada
enda seisukohti kommentaarides, vaid ka tutvuda eesti/vene toimetuste
ajakirjanike arvamustega samal teemal.
«Tihtipeale võib kuulda, et eesti ja vene noored saavad sündmustest
erinevalt aru ning nende suhtumine on samuti erinev. Kuid reeglina just fakti
tõestamine lõpetab arvamust. „Vaadates teise pilguga“ aitab saada aru
erinevustes sisust ning lähemal tutvuda detailidega. Lisaks on see projekt väga
huvitav – midagi sarnast pole kunagi keegi teinud», - toonitas ajakirjanikust
projektijuht Maksim Volkov.
Projekti toetab Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike
Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni
Sihtasutus „Meie inimesed“.
Комментариев нет:
Отправить комментарий